Teie ostukorv on tühi.
Lupiin kõrge (segu)
Lupiin kõrge (segu) - Lupinus polyphyllus.
Armsad efektsed lilled.
Taime kõrgus 100-120 cm. Lehed ilusad sõrmjad, pikkade vartega. Kobarõisik on punast, valget ja kollast värvi. Õitseb rikkalikult juunist-septembrini.
Kasutatakse bordüürideks, rabatkades ja miksbordüürides.
Agrotehnika.
Taim eelistab päikselist kasvukohta, mulla suhtes vähenõudlik, kasvab igas aiamullas.
Seemned külvatakse kasvukohale aprillis-mais, jättes vahekauguseks 20-25 cm. Tõusmed ilmuvad 25-30 päevaga.
Armsad efektsed lilled.
Taime kõrgus 100-120 cm. Lehed ilusad sõrmjad, pikkade vartega. Kobarõisik on punast, valget ja kollast värvi. Õitseb rikkalikult juunist-septembrini.
Kasutatakse bordüürideks, rabatkades ja miksbordüürides.
Agrotehnika.
Taim eelistab päikselist kasvukohta, mulla suhtes vähenõudlik, kasvab igas aiamullas.
Seemned külvatakse kasvukohale aprillis-mais, jättes vahekauguseks 20-25 cm. Tõusmed ilmuvad 25-30 päevaga.
Eng.: Bigleaf lupine, garden lupin. Suom.: Komealupiini. Sven.: Blomsterlupin. Bot. syn.: Lupinus alilatissimus C. P. Sm., Lupinus apodotropis Heller, Lupinus bernardianus Abrams ex Eastw., Lupinus grandifolius Lindl. ex J. G. Agardh, Lupinus macrophyllus Benth., Lupinus magnus Greene, Lupinus matanuskensis C. P. Sm., Lupinus pallidipes Heller, Lupinus pseudopolyphyllus C. P. Sm., Lupinus stationis C. P. Sm., Lupinus superbus Heller.
* Lupiini haigused ja kahjurid:
Lehtede pruunlaiksus. Kahjustab lupiine, leetpõõsast, ubapõõsast. Noortel lupiini lehekestel tekivad väikesed, pruunikad, helerohelise piirjoonega ääristatud laigud. Täiskasvanud lehtedel võtavad laigud mustjaspruuni või punaka tooni ja sulanduvad sageli kokku. Laigu peale moodustub pruunikas kirme, kujutades endast seene edasikandmis organeid, koosnedes koniididest ja koniidikandjatest. Peale lehtede kahjustub ka lupiinikaun, nende pinnale tekivad sissevajunud laigud, mis on kaetud sametise musta kihiga, või hele-pruuni kumera laiguga. Kahjustunud lehed kuivavad, keerduvad ja langevad maha. Kaunade kahjustumisel kahjustuvad ka seemned, mis on väiksemad kui terved seemned ja kaetud pruunikate laikudega. Infektsioon säilib taimejäänustes ja seemnetes.
Tõrje. Jälgida külvikorda. Hävitada koristusjärgsed jäätmed. Külv tervete seemnetega.
Rooste. Ilmub suve teisel poolel ja kutsub esile lehtede haigestumise. Lehtede alumisel küljel moodustuvad alguses pustulid, sügiseks ilmnevad samadel lehtedel tumedamad padjakesed talieostega. Suveperioodil paljuneb seen suvieostega, talvitub talieostena langenud haigetel lehtedel.
Tõrje. Jälgida külvikorda. Hävitada koristusjärgsed jäätmed. Mulla õige töötlemine.
Hahkhallitus. Kahjustab lupiini varsi ja kaunu. nende pealispinnale tekib hallikas kirme. Kahjustunud kaunad alaarenevad ja keerduvad.Tõrje sama. Valgemädanik. Asustab lehtede alumisi külgi, varsi ja õisikukandjaid, kutsub esile taime kasvu aeglustumise, varte kõverdumise, lehtede keerdumise, tugeval nakatumisel võib hukkuda kogu taim.
Tõrje. Taimede pritsimine aktelliku, perimori, rogoromi, saifosiga.
Mugulate kärsaklane. Täiskasvanud põrnikas on hallikas-pruun, 3-7 mm pikk, toitub leheäärtest. Tõugud usjad, jalutud, valged, kuni 5 mm pikad. Kahjustab mugulaid, kutsudes esile taime kasvu pidurdumise ja lämmastikusisalduse vähenemise juurtes ja mullas.Valmik talvitub mullas ja taimejäänustel. Peale talvitumist toitub mitmeaastastel kaunviljalistel taimedel, hiljem lendab üheaastastele kaunviljalistele.
Tõrje. Enne külvi töödelda maad basudiiniga.
Võrgendilest. Kahjustab lehtede tagumisi külgi, mähkides need võrku ja kutsudes esile lehtede tuhmumise, vahel ka kolletumise; tugeva kahjustuse korral ka lehtede kuivamise ja mahalangemise. Täiskasvanud lest on rohekas-kollane, 0,3-0,5 mm pikk, nelja paari jalgadega. Tõugud on väliselt täiskasvanutega sarnased, kuid neil on kolm paari jalgu ja pikkust 0,12-0,13 mm. Sesooni jooksul annab lest mitu põlvkonda. Tema massiline paljunemine toimub kuivade ja kuumadel ilmadel. Levib kõikjal avatud ja kinnisel krundil.
Tõrje.Korjata kokku ja hävitada kõik taimejäänused, umbrohi.Sügisene mulla läbikaevamine. Taimede pritsimine keltaani, akreesi, morestaani, tiodaani, aktelliku ja tediooniga.
